Tццtute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.

  Pхhilised tццstusharud on mootorsхidukite tootmine ( Rootsis on sхiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkьmnes nдitaja maailmas), mets ja puidutooted, tдppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt), ьmbertццdeldud toiduained.

  Kхikide metallide ammutamine toimub Rootsi pхhjaosas, mдgedes, ьlejддnute harudega tegeldatakse lхuna- ja edelaosas, kuna kхik linnad (k.a ka tццstuslinnad) asuvad just seal.

  Pхllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu pхllumajanduse tuludest. Pхllumajandusega tegeldatakse pхhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik, mis vхimaldab sellega tegeleda.

VДLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED

  1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepдrast praegused pхhilised дripartnerid on EL liikmed.

  Eksportimispхhiliigid on: masinatooted, mootorsхidukid, paberitooted, mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning naftatooted.

  Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Prantsusmaa, Soome ning mхned teised riigid nagu USA ja Norra.

  Importeerimise pхhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning naftatooted, kemikaalid, mootorsхidukid, raud ja teras, riietusesemed ning toiduained.

  Impordi partnerid on pхhiliselt samad mis ka ekspordi omad.

  KASUTATUD ALLIKAD

-         Svenska Institutet (Rootsi Instituut)

-         RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)

-         Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production Yearbook

-         Microsoftв Encartaв World Atlas 1998 Edition

1	2

Дата публикации: 2004-11-05 (5667 прочтено)